Väikesed valed, suured valed ja statistika

Uute sõidukite CO2 emissioonid g/km, 2014. aastal

Statistika on maailmast aru saamiseks ja otsuste tegemiseks hädavajalik, kuid enne statistika põhjal järelduste tegemist peaks teadma ka seda kuidas ja mille kohta täpselt andmeid koguti. Laupäeval avaldas ERR uudise pealkirjaga Eestis ostetud autod on kõige rohkem saastavad Euroopas.

Euroopa Keskkonnaagentuuri statistikast selgub, et eelmisel aastal eestlaste ostetud uued autod on kõige rohkem saastavad Euroopas. /.../ Eestis eelmisel aastal ostetud autode keskmine CO2 emissioon kilomeetri kohta on 140 grammi, ületades märkimisväärselt Euroopa keskmist.

Täpsuse huvides mainin, et Eestis soetatud uute masinate CO2 väljalase on viimaste aastate jooksul langenud (seda fakti ERRi uudis ei maini). Sellegipoolest on meil soetatud uued autod Euroopa keskmisest janusemad (mida rohkem kütust auto tarbib, seda enam süsinikdioksiidi see auto toodab). Peaminister Rõivas soovitas möödunud nädalal eelistada uusi, vähem kütust tarbivaid autosid. Pealiskaudselt vaadates leiaks justkui kinnitust väide, et eestlased eelistavadki januseid sõidukeid. Peaministril justkui oleks rahvale head nõu jagada. Tegelikult ei ole asi nii lihtne. 

Uusid autosid 1000 elaniku kohta 2014. aastal

Esiteks viitab artikkel keskmisele saastele ühe auto kohta ning ei võta arvesse seda, et rikkamates riikides ostetakse leibkonna kohta rohkem autosid. Ostetakse küll väiksemaid autosid, kuid mitme vähesaastava auto saaste kokku võib ületada ühe palju saastava auto saastet. Otsisin üles statistika uute sõiduautode müügi kohta 2014. aastal ning koostasin selle põhjal tabeli, kus on toodud uute autode müük 1000 elaniku kohta*. Jooniselt selgub, et Eestis osteti kõigest 16 uut autot 1000 elaniku kohta ning sellega jäime märkimisväärselt alla nii Lääne-Euroopa riikidele kui ka Euroopa Liidu keskmisele (25 autot). Kui uute autodega läbitakse igas riigis sama arv kilomeetreid, siis kujuneks tekitatud kogusaaste ülaltoodud keskmisest üsna erinevaks - Eesti paigutuks enam-vähem keskele. Kuna puuduvad ELi ülesed andmed läbitud kilometraaži kohta, siis pole selle eeldusega midagi peale hakata. On üsna tõenäolline, et riikide lõikes on aastas läbitud kilomeetrite arv üsna erinev, kuid täpsete andmete puudumise (otsisin, ei leidnud) tõttu pole edasine analüüs kahjuks võimalik. Lisaks tuleks arvesse võtta ka Eestis arvele võetud kasutatud autodega (vt järgmist lõiku). 

Uued vs kasutatud autod

Eestis võeti möödunud aastal esmakordselt arvele 47 253 sõiduautot. Neist vaid 21 128 oli uued sõidukid, 26 125 olid vanad, tõenäoliselt Lääne-Euroopast imporditud, sõidukid. Seega moodustasid uued sõidukid vaid 45% Eestis eelmisel aastal arvele võetud sõiduautodest! Maanteeameti kodulehelt ei olnud kahjuks võimalik teada saada, kui saastavad on muudest riikidest Eestisse toodud kasutatud autod. Me võime vaid oletada, et luksuslikumaid ning saastavamaid mudeleid ostavad keskmisest jõukamad elanikud, kes eelistavad ning saavad endale lubada uusi mudeleid. Kuna puudub asjakohane avalik statistika, siis pole selle oletuse kontrollimine kahjuks võimalik. Kindel on see, et ainult uute registrisse kantud autode põhjal järelduste tegemine oleks ennatlik. Kuna kasutatud autod moodustavad Eestis esmakordselt arvele võetud autode koguarvust nii olulise osa, siis tuleks elanike eelistuste kohta järelduste tegemisel arvestada ka arvele võetud kasutatud autode kütusekuluga. 

Samuti tasub mainida, et auto elutsükli jooksul mängib auto tootmisele kulunud energia seda olulisemat rolli mida lühem on auto aktiivse kasutamise iga (elutsüklis kuluv eneriga: tootmisele kulunud energia + kütusekulu*läbitud kilometraaž). Tervikliku pildi saamiseks ning riikide võrdlemiseks peaks sõidukite aktiivse kasutamise ea kõrval vaatama ka tootmisele kulunud energiat, mitte ainuüksi aktiivse kasutamise jooksul tekkivat saastet läbitud kilomeetri kohta. Kuna Eesti masinapark on üsna vana***, siis saastame elutsükli raames suhteliselt vähem. Läänes vahetatakse autsod uuemate mudelite vastu kiiremini ja seetõttu on lääneriikide kogusaaste tootmisele kulunud energia võrra suurem. Kuid taaskord põrkame statistika kättesaadavuse probleemi otsa: kuna puudub detailne statistika, siis pole oletuste tegemisest kaugemale võimalik minna. Ja see tähendab muidugi seda, et ülalnimetatud uudisnupul on vaid sümboolne väärtus.

Loodetavasti ei kasuta keegi ERRis avaldatud uudist enne detailse ja kasutatud autosid hõlmava analüüsi tegemist kütuseaktsiisi kergitamise õigustamiseks. Kütuseaktsiisi tõusu võib ka muudele väidetele tuginedes õigustada, kuid ERRis avaldatud uudis ei anna kaugeltki täit pilti sellest, kui saastav on Eesti masinapark võrreldes teiste Euroopa riikidega. Kui keegi teab soovitada mõnda põhjalikku uurimust, mis kõiki nimetatud tegureid arvesse võtaks, siis andke teada.

Mainin selguse huvides, et ma ei ole vastu kütuseaktsiisi tõusule kui sellisele. Kuskilt peab ju lubaduste katteks raha võtma (ja kütuseaktsiisi pole kuus aastat tõstetud). AGA, mulle ei meeldi see, et otsus on tehtud mõjuanalüüsile tuginemata. Kas nii kiire aktsiisitõus on mõistlik? Maybe.... aga me ei tea, sest analüüsi pole tellitud (vähemalt avalikkusele teadaolevalt mitte). 
UUENDUS! Minu seisukohta väljendas vast kõige paremini Tark ja Ehrlich 16. märtsi Postimehe artiklis, mida saab lugeda siit: Aare Tark, Sten Andreas Ehrlich: koalitsioonilepe – arutelu algus või lõpp?
Kuna tegu on PM+ artikliga (piiratud ligipääs), siis kopeerin siia artiklist ühe lõigu, mis väljendab artikli üldist tooni: 

Siiski ei tohi õigusakte vastu võtta pimesi koalitsioonilepet järgides, sest nii võib kannatada seaduste kvaliteet. Parimate lahendusteni saab jõuda vaid siis, kui kaalutakse kõikide osapoolte huvisid, võetakse arvesse ekspertide arvamust ning tuginetakse põhjalikele analüüsidele. Seaduste põhjendatus on ka üks demokraatliku ühiskonna tunnuseid. Nagu saksa filosoof Jürgen Habermas on sõnaosavalt märkinud, peaks demokraatlikus ühiskonnas maksvusele pääsema tugevam argument, mitte tugevama argument. Seaduste rutakal ja vaid koalitsioonileppest lähtuval vastuvõtmisel ei jää paraku aega aruteluks, milles selguks tugevaim argument, ning selle asemel seadustatakse parasjagu tugevaima koalitsiooni tahe.

NB! Mõlemalt jooniselt on Luksemburg välja jäetud, sest tegemist on erindiga. Luksemburgi on registreeritud palju autosid, mida kasutatakse naaberriikides elavate võõrtööliste poolt (2014. aastal müüdi 87 sõiduautot 1000 elaniku kohta). 

Allikad:

*Euroopa Autotootjate Assotsiatsiooni andmetele tuginedes: http://www.acea.be/press-releases/article/passenger-car-registrations-5.7-over-twelve-months-4.7-in-december
rahvastiku kohta sain andmed Wikipedia sissekandest, kus on korrektsed viited avalikele andmebaasidele (statistika on küll 2015. aasta projektsioon, kuid rahvastikukasv on aeglane ning erinevused 2014. ning 2015. aasta vahel ole küllalt suured, et olulisel määral pilti muuta):  https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_European_Union_member_states_by_population
**Maanteamet: http://www.mnt.ee/file.php?27116
***ANFAC: European Motorvehicle Park: http://www.acea.be/uploads/statistic_documents/2013_ANFAC_Report.pdf